silmailma

Suvel suured silmad, talvel pikad hambad

silmailma

Pääsuke toob päevasooja

silmailma

Kui aprill teeb pai, siis mai teeb ai

silmailma

Langeb udu - tuleb kuiva

silmailma

Parem põua põhk kui vihma vili

silmailma

Kuidas looduse järgi ilma ennustada?

Tänapäeval on väga lihtne teada saada, mis ilm on tulemas homme või mida oodata ülehomme. Selleks tuleb teha lahti televiisor, internet või ajaleht ja kõik ongi juba selge. Kuid väga põnev on ise loodust jälgida ja selle märke tundma õppida. Nii saab ise proovida ilma ennustamist. Kindlasti ei ole ise loodusemärkide järgi ilma ennustades tulemus nii täpne kui ametlikus ilmateates, kuid oskused ilma jälgida võivad ühel heal hetkel osutuda väga vajalikuks, näiteks matkal olles.

Pikaks perioodiks looduse järgi ilma ennustada reeglina ei saa ja ka erinevate aastaaegade ilmastiku ette arvamine (nt kas tuleb külm ja lumine talv või soe ja kuiv suvi) on üsna paljudest asjadest sõltuv. Ei ole palju märke, mis meile üheselt tõde räägiksid. Sest loodus ise ei tegele pikaajaliste ilmaennustustega. Oravate pähklivaru näitab konkreetse orava töökust, mitte seda, kui karm või pehme ilm on tulemas. Karu koopa sügavus sõltub pinnase eripärast, mitte sellest, et külma talve on oodata. Kui mingil puul kasvab eriti palju marju, siis peegeldab see pigem minevikku kui tulevikku – eelnenud raskete aastate järel püüab iga liik oma järelkasvu (olgu need looma- või linnupojad või hoopis seemned-marjad) kinnitada, eriti, kui just lõppenud soe aastaaeg on olnud heade temperatuuri- ja toidutingimustega.

Toome ära mõned ilma- ja loodusetunnused, mis aitavad Sul tulevat ilma ennustada. Proovi, võibolla saab sellest sulle uus ja põnev harrastus. Iga lause järel olev sõna HEA või HALB kirjledab ilma, mida loetud tunnus endaga reeglina kaasa toob.

Uuendatud: 24.07.2013

Rahva ilmatarkused

Foto: © Arne Ader
Langeb udu - tuleb kuiva...

TEMPERATUUR

  • Päeval on palav ja ööseks läheb jahedaks – HEA. Kui öösel läheb soojaks – HALB
  • Pärast vihma on jahe – HEA. Pärast vihma soe – HALB.
  • Öösel on metsas märgatavalt soojem kui lagedal – HEA.
  • Õhtul ja öösel künkale tõustes on tunda õhu soojenemist – HEA.

PILVISUS

  • Hommikul on taevas selge, päeval tulevad üksikud rünkpilved, mis õhtuks kaovad – HEA. Kui õhtuks rünkpilved ei vähene või pilvisus hoopis tiheneb – HALB.
  • Selge öine taevas on märk heast ja püsivast ilmast
  • Suve lõpus võib see olla öökülma hoiatus – öised pilved kaitsevad maapinda soojuskadude eest, selge taevaga on härmatis tõenäolisem.
  • Hall ja sompus õhtutaevas võib tähendada vihma.
  • Tolmuosakesed õhus on niiskusest nii rasked, et varsti hakkavad piisad langema.
  • Mere ääres tekivad pilved ainult maa kohale – HEA.
  • Kui vaikse ilmaga tekivad kiiresti liikuvad pilved, on oodata tuule tugevnemist.
  • Kui pilvisesse taevasse ilmuvad rünkpilved, mis muutuvad üha massiivsemaks ja samal ajal õhurõhk langeb, on oodata sadu.
  • Kui taevasse ilmuvad mustjas-hallikad pilved, mille ülemine äär on sakiline – kohati väga suurte sälkudega -, on oodata äikest.

UDU, KASTE JA HÄRMATIS

  • Kui suvel õhtul ja öösel tõuseb udu – HEA.
  • Kui suve õhtul ja öösel tuleb tugev kaste maha – HEA.
  • Tugev härmatis maas ja põõsastel – HEA. Härmatis maja seintel ja puudel – ilm soojeneb.

TUUL

  • Kui tuul päeval tugevneb, aga õhtul vaibub – HEA. Kui öösel tuul tugevneb – HALB.
  • Päeval puhub tuul merelt, öösel maalt – HEA.
  • Kui tuul suvel selge ilmaga õhtuks tõuseb ja päike loojub pilvedesse – HALB.
  • Kui selge ilma korral on tuul puhunud mitu päeva ühest suunast, on oodata ilma muutust.

PÄIKE

  • Kui päike loojub selge taevaga – HEA. Kui loojub pilvedesse – HALB.
  • Kui päikeseloojangul värvub taevas punaseks, siis talvel tähendab see, et järgmine päev tuleb külm. Suvel tähendab aga, et tuleb soe ja kuiv, ent tuuline ilm.
  • Punane päike või punane (õhtu)taevas näitab, et atmosfääris on vähe niiskust.
  • Kui päike loojub ja/või tõuseb kollastes toonides – HEA.

MUUD NÄITAJAD

  • Kui korstna- või lõkkesuits tõuseb üles – HEA, kui keerutab ja läheb vastu maad – HALB.
  • Kui kauge heli on hästi kosta – HALB.
  • Niiske õhk toimib võimendina. Heli head levimist ei saa ilma näitajana kasutada veekogude läheduses, sest vee kohal levib heli alati paremini.
  • Nöör või lokkis juuksed tõmbuvad krussi (muutuvad lühemaks) – HALB.
  • Sool läheb niiskeks (klompi ega pudene enam) – HALB.
  • Sool tõmbab suurenenud õhuniiskuse enda sisse.
  • Seisvate tiikide hais suureneb – HALB.
  • Kui suvel vilguvad tähed intensiivselt, tähendab see vihma lähenemist.
  • Kui vaikse ilmaga hakkab meri kohisema, on oodata mere poolt tuult.

TAIMED, LOOMAD JA LINNUD

  • Taimede lõhnad eristuvad enne vihma selgemini.
  • Taimed „avanevad“ enne vihma, valmistudes vett enda sisse võtma.
  • Kui sipelgad poevad pessa – HALB. Kui sipelgad on vihmasele ilmale vaatamata vilkad, tähendab see, et ilm läheb praemaks.
  • Mesilased lendavad vara põllule – HEA.
  • Sääsed lendavad suurte parvedena – HEA.
  • Kui pääsukesed lendavad kõrgelt – HEA, kui madalalt – HALB.
  • Pääsukesed ise ei ole antud juhul hea ja halva ilma tunnetajad, vaid hoopis putukad, keda nad püüavad. Putukad tunnetavad rõhkkondade erinevusi ja lendavad madalrõhkkonna (pilvine, vihmane ilm) liginedes või olemasolul madalal ning kõrgrõhkkonna (ilus päikesepaisteline ilm) lähenedes või esinemise korral kõrgel.
  • Merelinnud lendavad kaugele merele – HEA.
Foto: © Arne Ader

 

 

 

Kui pääsukesed madalal lendavad, tuleb vihma, kui kõrgel, siis kuiva.

 

Leheküje valmistamist rahastas:

Keskkonnainvesteeringute keskus

 

Veebilehe koostas:

Silma Õpikoda

 

Veebilehe kujundas:

Loodusemees

Õppematerjali koostamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti "Erinevaid ilmastikunähtusi tutvustava interaktiivse õppekeskkonna loomine" raames.