Suvel suured silmad, talvel pikad hambad
Pääsuke toob päevasooja
Kui aprill teeb pai, siis mai teeb ai
Langeb udu - tuleb kuiva
Parem põua põhk kui vihma vili
Kolmanda ilmavaatlusnädala kokkuvõte
Tänaseks on projekt „Silma ilma“ kestnud juba üle kolme nädala. Meie ilmavaatlused muutuvad üha teaduslikumaks.
Õhutemperatuur projekti teisel (22.04 - 28.04, ülemine joonis) ja kolmandal (29.04 - 05.05, alumine joonis) nädalal.
Kolm nädalat kestnud ilmavaatlus näitb hästi, miks õhutemperatuur rannikul ja sisemaal erineb. Kui me aprilli keskel projekti alustasime, oli õhutemperatuur Läänemaal ja Tartus ligikaudu ühesugune. Nüüd soojeneb maismaa merest juba tunduvalt kiiremini.
Seda on hästi näha eelmise nädala (29. aprill – 5. mai) temperatuuri kaardilt. Nüüd on Lõuna-Eestis juba mitu kraadi soojem kui Lääne- ja Saaremaal. Ka põhjarannikul on õhutemperatuur paar kraadi jahedam, kui Viljandi- ja Võrumaal. Mida palavamaks kevadilmad muutuvad, seda suuremad on ka erinevused Eestimaa eri osade vahel.
Soojad ilmad on pannud õitsema erakordselt palju tami ning ringi lendama rohkesti putukaid. Lõppenud nädalal anti teada paljudest põnevatest loodusvaatlustest. Paide Valla Lasteaed-Algkooli lapsed andsid teada, et nende kodukandis sadas 29. aprilli õhtul rahet. Leisi Keskkool Saaremaalt aga teatas, et vahtramahl on lõpetanud jooksmise. Päinurme Internaatkool aga nägi ja pildistas Põltsamaa jõe ääres õitsevat katkujuurt. Seda omapärast punakat värvi taime tasub otsida teistelgi.
Uuendatud: 9.05.2013
Projektis osalejate tähelepanekuid lõppenud nädalast.
Tartu Descartesi Lütseumi 5. b klass
Puud on hakanud elama. Kooliaknast välja vaadates näeb palju rohelist värvi. Lähemalt uurides nägime, et kask on hiirekõrvus, kastanil on suur pung avanenud ja väiksed lehed on kortsus – nagu kokku pakitud veel. Sirelil on lehed 3-4 cm pikkused ja lehtede keskelt avastasime lillat värvi kinnise õitekobara. Tammed on veel jätkuvalt taliuinakus ehk ühtlaselt pruunid. Kooliõu kaugem haljasala on kollane paiselehtedest. Kanali ääres oli kõige rohkem rohelist värvi ehk kõige suuremad lehed pajudel, toomingal ning paplitel. Lapsed märkasid, et järsku on nii paljud inimesed tulnud õue aega veetma. Varem jalutasid 5.b kl loodushuvilistega koos vaid üksikud koerapidajad, nüüd aga on Anne kanali ümbrus täis saginat. Gertu märkas, et tema kodu lähedal kase puu otsas olevas linnupuuris elab kuldnokapaar, kes laulavad võidu ning on imeilusas kuldses rüüs.
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 4. klass
Õitsevad siniliiliad ja ülased. Puudel ja põõsastel on hiirekõrvad. Oleme näinud linavästrikku, pääsukesi, valgeid toonekurgi, ja hanesid. Putukatest oleme näinud mesilasi, kimalasi, kiile, herilasi. Ilmad on muutunud soojemaks.Leisi Keskkool 5. klass (Saaremaa)
Vahtramahl lõpetas jooksmise, võsa ülased hakkasid õitsema, tulbid on peenral õienuppudega, aga ei õitse veel, käisime särjel, aga särge veel ei saanud, metsaalused on sinililledest sinised, muru ja maanteeääred hakkavad roheliseks minema, esimesed nartsissid hakkasid õitsema, ilmad soojemad, kultiveeritakse põlde, alustati teravilja külviga, sirelil on lehepungad lahti, nägime esimesi lepatriinusid.Sadala Põhikool (Jõgevamaa)
Kooli lillepeenral õiteb nartsisse. Marjapõõsad on pisikeste lehekestega. Sirelil on kohe-kohe lehed tulemas.Eemalt vaadates tundub toomingaski rohekas. Vihmakassi kuulsime laulmas.
Pärnu Raeküla Kool 4. klass
Õitsema hakkasid ka kollane ülane ning on näha ka võililli, rohi edeneb jõudsasti, mets olenevalt enamuspuu liigist, muutub jumekamaks-kollakas-roheline, punakas. Peenardel on avanenud hüatsinte. Karusmarjal ja toomingal on päris pikad ja rohelised pungad juba. Lapsed on kohanud ka esimesi puuke ja söönud koduselt aiamaalt murulauku.
