Kaste – õhtul ja öösel jahtub maapind kiiresti. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk, mis toimub nii tugevalt, et õhus leiduv niiskus kondenseerub kastena rohukõrtele jt maapinnal olevatele esemetele. Kaste ei saa tekkida, kui puhuvad tugevad tuuled, sest siis segunevad külmad ja soojad õhukihid omavahel ning temperatuur ühtlustub. Põua ajal leevendab kaste taimede veepuudust.

Hall – tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid temperatuur peab olema alla 0°C. Sel juhul kondenseerub veeaur kristallidena maapinnal olevatele esemetele. Hall on öökülma tunnus.

Härmatis – tekib külma uduse ilmaga õhus hõljuvate jahtunud veepiiskade külmumisel. Üldiselt esineb härmatis valge koheva lumetaolise massina. Võib tekkida ka teraline härmatis, mis on väga õrnalt esemete küljes ja läheb tuule mõjul kergesti lendu.

Jäide – tegemist on läbipaistva või läbipaistmatu jääkihiga. See tekib, kui temperatuur on 0 °C või madalam. Siis langevad jahtunud vihma-, uduvihma- ja udupiisad tugevasti jahtunud pindadele (maa, puud, põõsad jms) ning külmuvad seal. Jäidet peetakse ohtlikuks ilmastikunähtuseks juba alates selle tekkemomendist. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse kiilasjääks.