Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhku, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga.
Õhu erineva soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad erinevates piirkondades ja erinevatel kõrgustel erineva rõhuga alad. Tuul suundub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Seega puhub tuul alati kusagilt poolt kuhugile poole ehk tal on suund. Tuule suunda nimetatakse selle ilmakaare järgi, kustpoolt see puhub. Kui tuul puhub läänest, tähendab see, et lääne pool on kõrgema rõhuga ala. Sellest tulenevalt saab tuule suunda ennustada rõhkkondade paiknemise järgi.
Tuule kiirus näitab, kui pika vahemaa läbivad õhu osakesed ühes sekundis. Tuule kiirus sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. Kui õhurõhud ühtlustuvad, siis tuul vaibub. Niiviisi saab õhurõhkude vahe järgi ennustada tuule kiirust. Maapinnast kõrgemal tuulte kiirus kasvab.
Tuule kiirust ja suunda mõjutab ka maakera pöörlemine. Maakera pöörlemiskiirus on erinevatel geograafilistel laiuskraadidel erinev: mida lähemal ekvaatorile, seda suurem. Selle mõjul kalduvad ekvaatori suunas liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Lisaks mõjutavad tuuli maismaa ja mere jaotumine ning tuule teel olevad takistused. Tuule teel olevad takistused on näiteks mäeahelikud, mis mõjutavad tuule tugevust ja suunda.
Uuendatud: 24.07.2013
Tuule kiirust mõõdetakse ilmajaamades anemomeetriga 10 m kõrgusel maapinnast. Tuule tugevust hinnatakse Beauforti skaala järgi, mille mõõtühikuteks on Beauforti pallid. Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju esemetele või tuule tekitatud lainetust.
Beauforti pallid |
Tuul |
Tuuelkiirus (m/s) |
Tuule mõju kirjeldus |
0 |
Tuulevaikus |
0-0,2 |
Suits tõuseb otse üles; veepind on peegelsile |
1 |
Vaikne tuul |
0,3-1,5 |
Suits kaldub veidi kõrvale; veepind väreleb |
2 |
Kerge tuul |
1,6-3,3 |
On tunda kerget tõmbust; veepinnal väikesed lained |
3 |
Nõrk tuul |
3,4-5,4 |
Puulehed liiguvad; veepinnal laineharjadel vahtu |
4 |
Mõõdukas tuul |
5,5-7,9 |
Puuladvad painduvad, oksad liiguvad; veepinnal vahused lained |
5 |
Üsna tugev tuul |
8,0-10,7 |
Peened puud õõtsuvad; veepinnal rohkesti vahtu |
6 |
Tugev tuul |
10,8-13,8 |
Jämedad puuoksad õõtsuvad; veepinnal rohkesti vahtu |
7 |
Vali tuul |
13,9-17,1 |
Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad; laineharjad murduvad, veepind vahuvöödiline |
8 |
Rajutuul |
17,2-20,7 |
Oksad murduvad; pikad kõrged lained |
9 |
Torm |
20,8-24,4 |
Hooned purunevad, puud murduvad; meri mühiseb, õhus veepritsmed |
10 |
Tugev torm |
24,5-28,4 |
Tormikahjustused; merel tugev lainetus |
11 |
Maru |
28,5-32,6 |
Laialdased tormikahjustused; merel torm, halb nähtavus |
12 |
Orkaan |
32,7-36,9 |
Katastroofilised purustused |
Üle 12 |
Orkaan, taifuun |
Üle 37 |
Üleujutused, suured purustused jt loodusõnnetused |
Erinevates maakera piirkondades esineb erinevaid tuule tüüpe, mis sõltuvad paikkonna geograafilisest asukohast Maal, mere ja maa olemasolust ja suhtest ning pinnavormidest. Levinumad ja suureulatuslikumad on kirjeldatud allpool.
Mererannikul kasvav pihlapuu näitab valdavat tuulesuunda - läänetuulte mõjul kasvab ta ida poole kaldu!
Läänetuuled – parasvöötmes valdavalt puhuvad tuuled. Pooluste lähedal puhuvad tuuled parasvöötme suunas. Maa ööpäevase pöörlemise mõjul kalduvad nad läände.
Briis – rannikul esinev kohalik tuul. Jaguneb merebriisiks ja maabriisiks.
Merebriis ehk meretuul puhub päeval merelt maismaa poole. See tekib, kui ilm ei ole väga tuuline ning temperatuuride erinevus maal ja merel vähemalt 8°C. Merebriis hakkab tekkima paar tundi enne keskpäeva ja sellest annavad märku maa kohal tekkivad ilusa ilma rünkpilved. Mere kohal annavad sellest aga märku hommikul haihtuvad pilved. Päikesepaistelisel päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri, ka õhk maapinna kohal soojeneb. Soe õhk on kerge ja hakkab ülespoole liikuma. Asemele voolab merelt raskem ja jahedam õhk.
Öösel on aga vastupidi. Maabriis ehk maatuul puhub öösel maismaalt mere poole. Maapind jahtub kiiremini kui meri. Sellepärast on öösel mere kohal olev õhk soojem ja kergem. See hakkab ülespoole tõusma ja maapinna kohalt liigub jahedam õhk merele. Maabriis on nõrgem kui merebriis.
Õhutemperatuuride vahed on suurimad kevade lõpus ja suve alguses, siis on briiside tekkeks kõige soodsamad tingimused.
Passaadid – need on pidevalt ühtlase kiiruse ja sama suunaga puhuvad tuuled, mis liiguvad poolustelt ekvaaturi suunas. Ekvatoriaalses madalrõhkkonnas tõuseb Päikesest kuumenenud õhk üles ja 2-3 km kõrguselt liigub pooluste suunas. Asemele tulevadki passaadid ehk lähistroopilised aasta läbi puhuvad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdetuuled ja lõunapoolkeral kagutuuled. Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal. Troopilises kliimavöötmes on nad merehoovuste põhjuseks. Puhudes jahedamatelt aladelt soojematele, ei too passaadid endaga kaasa kuigi palju sademeid. Ekvaatoril valitseb enamasti aga tuulevaikus.
Mussoon – suure ulatusega tuul, mis puhub püsivalt ja mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Suvel on maa ja selle kohal olev õhk soojem. Soe õhk tõuseb üles ja kujunevad tõusvad õhuvoolud. Madalamates piirkondades tekib püsiv madalrõhkkond, mistõttu voolab ookeanilt pidevalt väga niisket õhku juurde. See tekitab tugevaid sademeid. Talvel on maa külmem kui meri, seepärast puhuvad tuuled maalt merele, jättes sel perioodil mussoonkliimaga alad sademeteta. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on samasugused, ent mussoonid on palju püsivamad ja ulatuslikumad. Peamine mussooni mõju all olev piirkond on Lõuna-Aasia.
Torm – tuul, mis puhub 10 minuti jooksul kiiremini kui 15 m/s. Tormituuled on enamasti seotud madalrõhkkondade ehk tsüklonitega. Peamiselt möllavad tormid merel, kuna seal esineb tuuletakistusi tunduvalt vähem kui maismaal. Eestis on kõige tormisemaks piirkonnaks Saaremaa läänerannik, kuna see asub Läänemere avaosas ja on valla seal peamiselt puhuvatele läänetuultele.
2005. a. jaanuaritorm. Ristna sadam 9. jaanuari hommikul.
Tuuleroos on diagramm, mis näitab tuule suundade jaotust mingi perioodi, nt kuu või aasta, jooksul. Tuuleroosi keskmeks on ilmakaarte jooned (näitavad põhiilmakaari – põhi, lõuna, ida, lääs, kirre, kagu, edel, loe). Selle koostamiseks märgitakse ilmakaarte suundadele keskpunktist alates lõigud, mille pikkused sõltuvad sellest, kui palju on vastavast ilmakaarest märgitud aja jooksul tuuled puhunud. Lõikude otspunktid ühendatakse murdjoontega.