Suvel suured silmad, talvel pikad hambad
Pääsuke toob päevasooja
Kui aprill teeb pai, siis mai teeb ai
Langeb udu - tuleb kuiva
Parem põua põhk kui vihma vili
Rõhkkonnad
Maakera ümbritseb kihilise ehitusega õhukest ehk atmosfäär, mis on pidevas liikumises. Õhuvoolude pidevat liikumist nimetatakse atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks ehk ringlemiseks. Atmosfäär ja tema õhuliikumised hoiavad tingimusi Maal (temperatuur, kosmilise kiirguse hulk jpm) elu võimaldavates piirides. Kui maakeral puuduks atmosfäär, oleksid temperatuuride erinevused pooluste ja ekvaatori vahel väga suured – praeguse 46 °C asemel oleks see 83 °C. Eestis oleks sel juhul aasta keskmine temperatuur praeguse +5°C asemel -18°C. Atmosfääri ja võimsate õhuliikumiste tõttu see nii ei ole. Liikuvad õhumassid viivad ekvatoriaalsete alade soojuse polaaraladele ja sealt külma õhu ekvaatoripoole, kus temperatuur jälle soojeneb. Üldist ringlemist mõjutavad mandrite ja ookeanide ebaühtlane paiknemine ning erinevad rõhkkonnad.
Kõik ilmastikuga seotud nähtused (õhu liikumine, sademed jms) on käivitanud Päikese kiirgus.
Uuendatud: 24.07.2013
Tsüklon, antitsüklon ja front
Tsüklon ehk madalrõhkkond
Tsüklon ehk madalrõhkkond on võimas pööris atmosfääris, läbimõõduga 1000 km või rohkem, mille keskel paikneb võrreldes ümbrusega madalam õhurõhk. Tsüklonis liigub õhk väljaspoolt keskme suunas, pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumissuunda ja lõunapoolkeral kellaosuti liikumise suunas.
Madalrõhkkonnaga kaasneb suvel jahe, vihmane ja tuuline ilm ning talvel soojem, lumesaju ja tuisuga ilm.
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond
Antitsüklon on võimas pööris atmosfääris, mille keskel paikneb ümbrusega võrreldes kõrgem rõhk. Sellest tingituna liigub õhk keskmest väljapoole, pöördudes Maa liikumisest mõjutatuna põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas ja lõunapoolkeral vasti kellaosuti liikumise suunda. Antitsükloni läbimõõt on suurem kui tsükloni läbimõõt, ulatudes mõnetuhande kilomeetrini.
Kõrgrõhkkonna korral puhuvad nõrgad tuuled ja domineerivad selged ilmad. Suvel on palavad ilmad, millega võib kaasneda äike. Talvel kaasneb antitsükloniga pakane. Sellele aitab kaasa ka tuulevaikus, mistõttu maapinnalähedane külm õhk ja kõrgemal asuv soe õhk ei segune.
Front
Front on kitsas üleminekuala sooja ja külma õhumassi vahel. Kui temperatuur frondi ülemineku alal tõuseb, nimetatakse seda soojaks frondiks, kui soe õhk asendub külmaga, külmaks frondiks. Tsüklonis asub soe front eespool ja külm front tagapool.
Sooja frondi kohal liigub soe ja niiske õhk ülespoole, seal ta jahtub ning moodustuvad pilved ja tekivad sademed. Soojast frondist umbes 800-1000 km eespool tekivad kiudpilved. Kiudpilvede tekke järgi saab hästi aru, et soe front on lähenemas ja seetõttu nimetatakse neid pilvi sooja frondi ettekuulutajateks.
Edasi järgnevad kõrgkihtpilved ja seejärel laussaju pilved. Sadu lakkab enamasti frondi üleminekul.
Sooja frondi lähenedes õhurõhk langeb, temperatuur tõuseb ja tuul tugevneb. Frondi ülemineku ajal rõhu langemine aeglustub või hakkab koguni tõusma. Samuti aeglustub temperatuuri tõusmine ja tuule kiirus.
Külma frondi lähenedes toimuvad protsessid vastupidiselt sooja frondi üleminekule. Esimesena ilmuvad kihtsajupilved, frondist kaugemal lähevad kihtsajupilved üle kõrgkihtpilvedeks ning viimastena esinevad kiudpilved. Sel juhul on pilvetsooni laius harva üle 300 km ning sademete tsooni laius harva üle 200 km.
