Äike on võimas elektriline atmosfäärinähtus, mis esineb välgu ja müristamisena. Igas äikesehoos on väga palju energiat – rohkem kui Jaapani linna Hiroshima purustanud aatompommil. Äikesepilves moodustuvad erineva elektrilise polaarsusega alad, nende vaheline pinge võib ulatuda üle 100 miljoni voldi – seda on ca 500 000 korda rohkem kui seinakontaktis.

Välgukanalis võib temperatuur tõusta 30 000 °C-ni, mis on 5x suurem kui päikese pinna temperatuur. Välgukanali kuumenemine toimub väga lühikese ajaga – vaid mõne miljondiku sekundiga ja see põhjustab piksenoole kanali ümber õhu plahvatusliku paisumise. Selle paisumisega kaasnevad plahvatuslained, mida meie kuuleme müristamisena.

Heli levib õhus kiirusega 1 km 3 sekundi jooksul. See tähendab, et kui sa hakkad välgusähvatuse nägemise hetkest sekundeid lugema ja saad kokku nt 6 sekundit, on äikese kese sinust 2 km kaugusel. Kaugel oleva äikese hääl kostub kõminana, sest heli peegeldub erinevatelt objektidelt. Mõnikord ei pruugi peale välgu löömist mürin meieni jõudagi. See tähendab, et äike on meist väga kaugel ja helilained, mis välgulöögiga kaasnevad, hajuvad enne meieni jõudmist.

Tavaliselt kaasnevad äikesega tugevad tuulepuhangud, mis võivad olla 10 m/s või kiiremadki kui tuulepuhangud keskmiselt sellel päeval. Enamasti sajab ka paduvihma, harvem esineb pagi, rahet, trombi või vesipüksi.

Äikese tekkimise aeg ja piirkonnad

Eestis esineb äikest kõige sagedamini soojal aastaajal ja pealelõunasel ajal. Mere kohal tekib äike tihemini jahedamal ajal. Kõige rohkem on äikest juulis: Kagu-Eestis keskmiselt 25 päeval, Tartus 22 päeval, Tallinnas 16 päeval aastas. Enamasti kestab äike meil 1,5 tundi, kuid Eesti kõige pikem äike on kestnud 6 tundi.

Maailmas esineb kõige enam äikest troopilistes ja ekvaatorilähistes piirkondades, sest seal on soojem ja äike vajab soojusenergiat. Mida rohkem pooluste poole liikuda (põhja- ja lõunapoolus), seda vähemaks jääb päevi, mil esineb äikest.

Maakera kõige äikeselisem piirkond asub Indoneesia saarestikus Jaava saarel, kus äikest esineb keskeltläbi 332 päeval aastas. Samuti on väga äikeseline piirkond Etioopia lõunaosa, kus äikest võib esineda 220 päeval.

 

Välk võib olla erinevat värvi. Punast värvi juhul, kui pilves on vihm, sinine juhul, kui pilves on rahe. Kui õhus on palju tolmu, on välk kollane. Heleda sähvatuse korral on õhk kuiv ja tulekahjude tekke tõenäosus suurem.

Välgu tüübid

1. Kõige harilikumat välku, mida iga inimene näinud on, nimetatakse joonvälguks ehk pind- ehk ahelvälguks.
2. Keravälk – see on mõnekümne cm läbimõõduga erivärviline helendav kera, mis liigub mööda pikki esemeid, nt elektrijuhtmeid, ja võib tungida ka tuppa. Keravälk võib lõhkeda suure plahvatusega ja tekitada purustusi.
3. Helmes- ehk pärlvälk – see koosneb mitmekümnest umbes 10 cm läbimõõduga kerast, mis liiguvad joonvälgu tekitatud kanalit mööda.

Ohtlik äike

Äike lööb tihtipeale majadesse, puudesse ja maapinda, sest need juhivad paremini elektrit kui õhk. Ohustatud on kõrgemad esemed. Sagedamini tabab välk lehtpuid, kuna need juhivad paremini elektrit kui okaspuud.

Igal aastal on Eestis paar inimest, kes saavad äikese tõttu surma. Ohtlik on äikese ajal varjuda puude (eriti lagedal asuvate üksikute puude) alla või olla lihtsalt lagedal. Väga ohtlik on vedada äikese ajal keti otsas loomi või kanda õlal vikatit. Äikese ajal on mõistlik hoiduda eemale metallesemetest ja seinakontaktidest. Kaminas tuleks kustutada tuli, sest suits on parem elektrijuht kui õhk, mistõttu võib välk lüüa tossavasse korstnasse. Samuti ei ole soovitatav puutuda äikese ajal kokku veega – kas sõita paadiga või käia vannis või dušši all.

Lennukitel on äikesepilvedesse ohtlik lennata, kuna tõusvad õhuvoolud võivad lennuki purustada. Küll aga on äikese ajal suhteliselt ohutu olla autos, sest märjad rehvid maandavad elektrit.