Suvel suured silmad, talvel pikad hambad
Pääsuke toob päevasooja
Kui aprill teeb pai, siis mai teeb ai
Langeb udu - tuleb kuiva
Parem põua põhk kui vihma vili
Teise ilmavaatlusnädala kokkuvõte
Nüüdseks on ilmavaatlusi tehtud juba üle kahe nädala. Teine projekti nädal tõi meie postkasti taas rohkesti ilmavaatluslehti. Suur tänu kõigile osalejatele aktiivse kaasalöömise eest!
Õhutemperatuur projekti esimesel (15.04 - 21.04, ülemine joonis) ja teisel (22.04 - 28.04, alumine joonis) nädalal.
Selle nädala kokkuvõttes vaatame, kuidas on õhutemperatuur võrreldes projekti algusega muutunud. Kevadine õhk soojeneb aeglaselt ning paljudes paikades oli mõõdetud õhutemperatuur mõlemal nädalal sarnane. Paljudes kohtades oli projekti teisel nädalal isegi jahedam.
Meile laekusid mõõtmistulemused 13 erinevast maakonnast. Kui projekti esimesel nädalal oli kõige soojem Viljandimaal (+10,1˚C), siis läinud nädalal oli temperatuur juba kolmes maakonnas (Läänemaa, Pärnumaa, Võrumaa) kõrgem kui + 10˚C.
Tasapisi soojemaks muutunud ilm tõi kohale putukatest toituvad rändlinnud. Üle Eesti märgati esimesi suitsupääsukesi. Lõuna-Eestis kuuldi esimest ööbikut ning kägu. Ka taimeriigis on rohkesti varakevadisi õitsejad. Varakevadistest lilledest märgati kõige enam paiselehti ning võsaülaseid.
Nädala ülesandes tuli võrrelda ilma Lääne-Eestis (Rohuküla) ja Lõuna-Eestis (Võru). Nende kahe paiga ilmastikutingimused on väga erinevad.
Selliseid erinevusi põhjustab peamiselt meri. Nimelt talletab Läänemeri suve jooksul palju soojust ning seetõttu on talvel ja kevade alguses mere ääres soojem kui Lõuna-Eestis. Kevadel soojeneb aga meri aeglasemalt kui maismaa ning seetõttu on hiliskevadel ning suvel Lõuna-Eestis soojem. Sademeid on aga Võrus rohkem seetõttu, et Lõuna-Eestis on rohkesti kõrgustikke. Kõrgustike ümbruses sajab pisut rohkem kui vahetult mererannikul. Mere ääres on lagedam ning tuul on seetõttu tugevam kui sisemaal.
Meie eesmärgiks ei olnud aga saada võimalikult täpseid teaduslikke põhjendusi. Kõik vastajad pakkusid välja toredaid arvamusi. Eriti tahaks kiita Antsla Gümnaasiumi, Kiigemetsa Kooli, Kildu Põhikooli, Orava Põhikooli, Paide Valla Lasteaed-Algkooli, Paide Ühisgümnaasiumi, Pärnu Raeküla Kooli, Tudulinna Põhikooli, Voore Põhikooli õpilasi vahvate ja lastepäraste vastuste eest. Mõned neist avaldame ka meie kodulehel.
Uuendatud: 6.05.2013
Tudulinna Põhikool
Ilma võrdlemine
Arutelu protokoll
Temperatuur
Eesti temperatuuri mõjutab Läänemeri, mis on Taani väinade kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga. Talved on merega piirnevatel aladel soojemad kui sisemaal, seepärast on 15. märtsil Rohukülas pehmem ilm kui Võrus. Kevadel hakkab õhk aluspinnast sõltuvalt soojenema. Maismaa soojeneb kiiremini, meri on veel jääs ja seepärast on Rohukülas 15. aprillil õhk jahedam kui Võrus. Suure veekogu soojenemine võtab kaua aega ja Rohukülas jääb õhutemperatuur ka suve alguses võrreldes Võruga madalamaks. Õhutemperatuuri mõjutab ka tuule kiirus (tugevus).
Aleksandra ja Risto
Sademed
Sademed tekivad siis, kui õhus on rohkesti veeauru. Siis moodustuvad pilved, kus veepiisad ühinevad vihmapiiskadeks, muutuvad raskeks ja sajavad alla.15. märtsil ei olnud Rohukülas ega Võrus sademeid, sest mõlemas kohas olid miinuskraadid ja õhus oli vähe veeauru. 15. aprillil sadas Võrus rohkem, sest merel oli tugev tuul, mis lükkas pilved maismaa poole ja seepärast ei jõudnudki pilved Rohuküla kohal tühjaks sadada. Sisemaal jäi tuul nõrgemaks. Tuult nõrgestasid tema teele jäänud metsad, asulad ja kõrgustikud. Võrus hakkaski sadama, sest tema ümbruses on palju künkaid. 15. mail oli soe, vee- ja maapinnalt auras õhku hulgaliselt veeauru, aga kuna tuul oli nõrk, siis ei suutnud see vihmapilvi Rohukülast kaugele tõugata ja seal hakkas sadama, Võrus sadas vähe, sest pilved olid teel peaaegu tühjaks sadanud.
Karit Tuusula ja Simmo-Egert
Tuul
Tuul on õhu liikumine. Mere ääres on alati tuulisem, sest õhu liikumine on seotud mere- ja maapinna erineva soojenemisega. Kõigil kolmel päeval on Rohukülas tugevam tuul. Merel ja rannikul ei ole tuulel nii suuri takistusi kui sisemaal. Mäed ja metsad väsitavad tuule ära, iga takistus vähendab tuule kiirust ja seepärast on Võrus tuul palju nõrgem kui mere ääres.
Kadriina ja Hugo
2.nädala lisaülesanne
Voore Põhikool
Meie arvates tulevad erinevused nende kohtade kaugest vahemaast. (Tauno)
Siis, kui Võrus on soojemad kraadid, siis tuleb see sellest, et Võru on rohkem lõunapool. (Triin)
Aga kui soojem on Rohukülas, siis on suuremat võimu näitanud hoopis meri, et meri on lähedal. (Leana)
Rohukülas saab tuul tugevamad tuurid sellepärast, et seal on lagedam – ei ole mägesid ja suuri puid nii palju, kui Võru kandis. (Getter)
Sademeid on peaaegu võrdselt. Siis kui mais läksid ilmad soojemaks, siis läksid vihmapilved rohkem Rohuküla poole, sest meri vist tõmbas. (Alvaro)
Seda ma vist ei oska praegu arvata, miks 15 aprillil Võrus rohkem sadas. Äkki olid sajupilved just parasjagu sellel päeval Lõuna-Eesti kohal. (Elis)
