Hoogvihm – piisad on vedelad ja nende hulk on suur. Sajab rünkvihmapilvedest. Sajuga võib kaasneda äike ja rahe.

Lausvihm – piisad on vedelad. Sajab suurele maa-alale ja enamasti täispilvisuse korral. Sadada võib kihtrünkpilvedest, kõrgkihtpilvedest, kihtpilvedest ja kihtsajupilvedest.

Uduvihm – piisad on vedelad ja väga väikesed. Uduvihma sajab enamasti kihtpilvedest, vahel ka udust.

 

 

Lumi – tahked sademed, mis langevad maapinnale jääkristallide või lumeräitsakatena. Viimased saavad on kuju teekonnal pilvest maapinnani. Hooglumi sajab tavaliselt rünksajupilvedest, lauslumi kihtsajupilvedest, kõrgkihtpilvedest, kihtrünkpilvedest ja kihtpilvedest.

Lörts – tahked sademed, mis sajavad siis, kui temperatuur on 0°C ümber. Tegemist on märja lume või samaaegse lume ja vihma sajuga.

Jäänõelad – tahked sademed. Esinevad väga kergete ja väikeste jääkristallide näol. Esinevad sagedasti tugeva pakase ajal, mis taevas on pilvitu. Valguse käes jäänõelad sätendavad. Kuna nad on nii kerged, võivad need hõljuda ka õhus.

 

Lumi tekib pilvedes, mis koosnevad jahtunud veepiiskade ja jääkristallide segust. Sellised pilved tekivad sooja ja külma õhumassi kokkupuute alal. Külm ja kuiv õhumass jahutab sooja ja niiske õhumassi maha, nii et lumi teel pilvest maapinnani ei jõua ära sulada.

Et jääkristallid saaksid tekkida, on vaja tolmu olemasolu õhus. Seega puhastab lumi õhku, tuues tolmu jääkristallide koostisosana maapinnale. Kui tolmu õhus ei ole, siis jääkristalle ei teki ja jahtunud veepiisad püsivad pilvedena. Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuaste piirkondade kohal pihustatakse jahtunud udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse nt hõbejodiidi, et tekitada tuumasid.

Mida külmem on õhk, seda vähem on õhus veeauru ja seda väiksemad helbed moodustuvad. Kui temperatuur on vähemalt -30 kraadi, siis ei liitu jääkristallid omavahel, vaid hõljuvad üksikute jääkristallidena õhus. Kui temperatuur langeb alla -40 kraadi, siis ei ole jääkristallide moodustumise jaoks tuuma vaja.

Jääkristallide tüüpe on rohkem kui 1000. Nt jäänõelad, sammaskristallid, jääplaadid, sammasplaadid, lumetähed jne. Puhtad, terved ja sulamata lumehelbed on tavaliselt õhukesed, plaatjad ja kuueharulised. Lumehelbed koosnevad enamasti kuuekandiliste jäänõelte liidetest.

Lumehelbed kasvavad seni, kuni nad hakkavad oma raskuse tõttu aeglaselt allapoole liuglema. Külma ilmaga langeb maapinnale kaunis kohev lumevaip. Kui õhutemperatuur on üle 0˚ C, tekivad suured ja rasked lumehelbed. Sellist sulalund nimetatakse lörtsiks. 

Värskelt sadanud lumi sisaldab tavaliselt 90% õhku. Mida kauem lumikate maas on, seda rohkem ta kokku vajub ja seda vähem õhku see sisaldab. Kevadises lumikattes on ainult ca 50% õhku, lumesulamise tagajärjel tekkinud jääs 30% ja liustikes alla 5%.

Väga sademeterohketele talvedel võib lumikatte paksus olla üle poole meetri. Eesti rekord on aga koguni 97 cm! Nii paks lumi mõõdeti 1928. aastal Virumaal Pagaris.

Kõige lühemat aega püsib lumikate meie saartel ja läänerannikul. Kõige hiljem võib seda leida Otepää, Haanja ning Pandivere kõrgustikul.

 

Jäävihm – tekib siis, kui vihmapiisad läbivad langemisel külma õhukihi ja külmuvad. Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihma võib sadada ka koos tavalise vihmaga. Jäävihm on laussadu. Esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel.

Rahe – tahked sademed, mille läbimõõt on enamasti alla 0,5 cm, harvadel juhtudel ulatub see paarikümne cm-ni. Raheterad tekivad väga kõrgel (9-12 km kõrgusel) asuvates rünksajupilvedes. Rahetera struktuur on kihiline – läbipaistvad ja läbipaistmatud kihid vahelduvad tuuma ümber, milleks võib olla väike lumehelbeke, jääkristall vm tahke osake. Kihid tuuma ümber tekivad siis, kui tuuma ümber jäätuvad jahtunud veepiisad. Nii raskukse tõttu kõrgematest pilvekihtidest madalamale langedes ja siis uuesti tõusva õhuvoolu poolt üles paisatest kogub rahetera enda ümber erinevaid kihte. Eestis sajab kõige rohkem rahet rünksajupilvedest, enamasti juunis ja juulis. Rahe esineb enamasti koos hoogvihmaga.

 

Suuremad raheterad kaaluvad mõne grammi, kuid on teada ka juhtumeid, kus rahetera kaalub mõned sajad grammid. Maailma kõige hävitavam rahetorm esines 1986. aastal Bangladeshis. Selle tormi ajal olevat mõned raheterad kaalunud kuni 900 g. 
Kuigi võimas sajuhoog kestab sageli vaid mõne minuti, võib see tekitada suurt kahju. Tennisepalli suurused terad lõhuvad aknaid, autoklaase, kasvuhooneid ning eterniitkatuseid. Vaid mõne minutiga võib hävida põllul valmibv saak.

Raheterade seest on leitud väikeseid kivisid, lepatriinusid, rohuliblesid jms, mille õhuvool on üles kandnud.