Pilveaabits

Õhus on alati veeauru, sest päikesekiirguse toimel toimub maapinnalt, veekogudelt ja esemetelt pidev aurumine. Veeaur tõuseb ülespoole ja jahtub. Jahtudes veepiisad kondenseeruvad ja koonduvad pilvedesse. Lisaks veepiiskadele võivad pilved koosneda jääkristallidest või veepiiskade ja jääkristallide segust.

Et veepiisad ja jääkristallid tekkida saaksid, peab õhus leiduma ka tahkeid osakesi – tuumasid, mille ümber veeaur saaks koonduda. Atmosfääris on nendeks tuumadeks mere lainetuse ja veepritsmetega õhku sattunud soolaosakesed ning inimtegevuse, vulkaanipursete ja tulekahjude tagajärjel õhku sattunud tahmaosakesed.

Pilve tüüpe on väga palju erinevaid. Need jaotatakse nelja klassi:

• ülemised pilved – paiknevad 6-10 km kõrgusel;
• keskmised pilved – asuvad 2,5-6 km kõrgusel;
• alumised pilved – paiknevad 0,1-2,5 km kõrgusel.
• konvektsioonipilved ehk kõrgustesse arenevad pilved – neid käsitletakse eraldi klassina. Nende pilvede alus võib olla 0,4-1,5 km kõrgusel ja need võivad areneda kuni 10 km kõrguseks.

Toodud kõrgusvahemikud kehtivad parasvöötme kohta. Polaaraladel on pilved madalamad ja troopikas kõrgemad.

Pilved on jaotatud 4 klassi, kus on kokku 10 põhiliiki.

Alumised, keskmised ja ülemised pilved.

Ülemised pilved

Foto: © Arne Ader

Kiudpilved (Cirrus, lüh. Ci) – asuvad 7-10 km kõrgusel. Valged, kiulise ehitusega pilved. Jaotuvad niitjateks ja tihedateks kiudpilvedeks. Kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja nendest ei saja. Päike ja kuu paistavad neist läbi ja tekitavad maapinnale varjud. Kiudpilved võivad Päikese ja Kuu ümber halo tekitada.

Foto: © Arne Ader

Kiudrünkpilved (Cirrocumulus, lüh. Cc) – asuvad 6-8 km kõrgusel. Need on valged tupse meenutavad pilved, nendest ei saja ja neist paistavad läbi nii Kuu kui ka Päike, sealjuures võivad tekkida pilvede servadesse vikerkaare värvid.

Foto: © Arne Ader

Kiudkihtpilved (Cirrostratus, lüh. Cs) – asuvad 6-8 km kõrgusel. Moodustavad valge või sinaka katte taevasse. Kuu ja Päike paistavad neist hästi läbi. Sademeid sajab neist vaid väga madalal temperatuuril Siberis. Kiudkihtpilved jagunevad niitjateks ja udutaolisteks.

Keskmised pilved

Foto: © Arne Ader

Kõrgrünkpilved (Altocumulus, lüh. Ac) – asuvad 2,5-6 km kõrgusel. Need on valged, helehallid või sinakashallid pilved, mis esinevad tompudena või kihina. Kõrgrünkpilved koosnevad jahtunud veepiiskadest, jääkristallidest või jahtunud veepiiskade ja jääkristallide segust. Enamasti paistab Päike neist läbi, kuid varje ei teki. Kõrgrünkpilved võivad olla ka läbipaistvad, sel juhul võib nende servades olla näha vikerkaarevärve. Kuju järgi jaotatakse kõrgrünkpilved lainelisteks ja kuhilataolisteks.

Foto: © Arne Ader

Kõrgkihtpilved (Altostratus, lüh. As) – asuvad 2,5-5 km kõrgusel. Moodustavad taevasse hallika või õrnalt sinaka kihi. Päike kumab nendest läbi nagu mattklaasist ja tiheda pilvekihi puhul on Päikese või Kuu asukoht aimatav heledama laigu järgi taevas. Kõrgkihtpilvedest võib tibutada või sadada nõrka lund. Jagunevad lainelisteks ja udutaolisteks pilvedeks.

Alumised pilved

Foto: © Arne Ader

Kihtrünkpilved (Stratocumulus, lüh. Sc) – asuvad 0,6-1,5 km kõrgusel. Meenutavad suuri halle valle või pilvetükke, mille vahelt võib paista sinine taevas. Need pilved koosnevad jahtunud veepiiskadest, jääkristallidest ja lumehelvestest. Võib sadada nõrka vihma või lund. Jagunevad lainelisteks ja kuhilakujulisteks.

Foto: © Arne Ader

Kihtpilved (Stratus, lüh. St) – asuvad 0,1-0,7 km kõrgusel. Moodustavad taevasse vöödilise või udu meenutava halli või kollakashalli läbipaistmatu pilvemassi. Kihtpilvedega kaasnevad uduvihm, lumeterad ja üksikud lumekristallid. Need jaotatakse lainelisteks ja udutaolisteks.

Foto: © Arne Ader

Kihtsajupilved (vihmapilved. Nimbostratus, lüh. Ns) – asuvad 0,1-0,7 km kõrgusel. Moodustavad taevasse läbipaistmatu halli või kollakashalli pilvekihi. Nendes sajab lausvihma, lauslund, jäävihma või lörtsi.

Konvektsioonipilved

Foto: © Arne Ader

Rünkpilved (Cumulus, lüh. Cu) – tegemist on ilusa ilma pilvedega, mida rahvasuus kutsutakse ka lammaspilvedeks, sest need meenutavad kohevaid lambaid. Rünkpilve areng algab vatitupsu meenutava väikese pilve tekkest, mis kasvab nii kõrgusesse kui laiusesse.

Foto: © Arne Ader

Rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus, lüh. Cb) – asuvad 0,4-1 km kõrgusel. Need on võimsad kõrged pilved, mis on sageli lillaka või roosaka varjundiga. Rünksajupilved annavad tugevaid sademeid: hoogvihm ja –lörts, rahe jms. Tihti kaasneb selliste pilvedega äike, pagi ja tromb. Arengu alguses meenutab see pilv lillkapsast, mille tipud on säravad – need pilved annavad nõrku sademeid. Teises staadiumis hakkab pilve tipp tuule suunas laiali valguma ja meenutab juukseid. Need pilved annavad suurel hulgal sademeid, millega kaasneb äike. Kolmandas staadiumis meenutab pilve tipp alasit, mis näitab, et pilve tipp on jäätunud ja koosneb jääkristallidest. Kui äiksepilve ees pöörleb suur tulme pilvevall, võib sellest tekkida tromb või vesipüks.